KEDA TUDUSOOS KAITSTAKSE? Küüvits (Andromeda polifolia), hanevits (Chamaedaphne calyculata) – neid soode põlisasukaid kiputakse omavahel segamini ajama. Küüvits on madalam taim: kõrgust on tal 4–40 cm. Tema lehed, mis on altpoolt heledad, meenutavad kujult ja suuruselt rosmariini lehti. Suvel ehivad taime üksikud roosakad õied. Hanevits on aga kuni 90 cm kõrge puhmas ja tema õied ripuvad kellukestena üksteise järel varrel reas. Tema lehtedel on tihti pruunid laigud. Mõlemad taimed on mürgised.
1 2 1. Küüvits (Andromeda polifolia) 2. Hanevits (Chamaedaphne calyculata) Fotod: Fungys Guy, Piret Pungas-Kohv
Rabakuklane (Formica picea) elutseb rabades koos röövkuklasega. Kumbki liik ei ehita pesakuhilat, vaid elutseb mätaste sees kaevandpesades, mille katab õhukese näripuru kihiga. Tihtipeale elavad need kaks liiki koos ühes pesas. Röövkuklane nimelt röövib rabakuklase nukke ja toob need oma pessa töölisteks kasvama.
Rabakuklane (Formica picea) Foto: cc AfroBrazilian
Raba-ketasjooksik (Agonum ericeti) on mardikas, keda võib rabas ringi sibamas kohata üpris tihti, muid elupaiku ta ei asustagi. Ketasjooksikul on tagatiivad taandarenenud ja nii ei suuda ta lennata. Raba-ketasjooksik (Agonum ericeti) https://de.wikipedia.org/wiki/Sechspunktiger_Putzl%C3%A4ufer
Musträhn (Dryocopus martius) ehk nõgikikas on Eesti kõige suurem rähn. Ta armastab toimetada tormimurdude ja põlendike läheduses – sealsetelt puudelt saab kenasti kätte nii putukaid kui nende vastseid. Kaasa leidmisel alustab isaslind märtsikuus suure pesa puusse raiumist, mida saadab vali trummeldus. Peagi muneb emaslind pessa 3–5 muna. Poegade eest hoolitsetakse üheskoos. Fotod: Arne Ader
Tekst: Piret Pungas-Kohv Toimetus: projekti „Soode kaitse ja taastamine” meeskond. Keeletoimetus: Liina Soots Kujundus: Triinu Sarv Kasutatud kirjanduse leiate aadressilt: soo.elfond.ee
Kuula musträhni häälitsust loodusheli.ee